maanantai 22. syyskuuta 2014

Ympyröitä/Ümmargused


Juuri kun kirjoitin, etten tee sen kummemmin sisustusvirkkauksia, muistin, että kyllä minä olen tehnyt hiljattainkin.
Puro Batik on lanka, jota olen ostanut joskus alemyynnistä - ihan vain siitä syystä, että se oli alessa. Näinhän me teemme.
Olen välillä miettinyt, mitä ihmettä siitä keksisin, kun lanka on kuitenkin kokonaan keinokuitua. Toisaalta se tuntuu melkein puuvillalta ja olen nähnyt mitä kauniimpia Puro Batik asuja.

Kirjutasin  viimati, et heegeldan harva midagi sellist, mida võiks kodusisustuses esile sättida. Siis tuligi meelde, et tegin alles hiljuti  just nimelt selliseid kaunistusi.
Olen ostnud Puro Batik lõngad kunagi allahindlusest ja ainuüksi sellel põhjusel, et nad olid allahinnatud. Nii me ju teeme.
Vahetevahel olen proovinud nuputada, mida sellest välja mõtleks, lõng on nimelt sada protsenti akrüüli. Tegelikult tundub ta üsna puuvillana ja olen näinud sellest kootavat ja heegeldatavat kõikvõimalikke riideesemeid.


Kaikella on ilmeisesti aikansa ja tarkoituksensa. Pöytätabletteja siitä tuli, koristeena hartaasti haalittujen klipsien kiiltoa.

Kõigel on ilmselt oma aeg ja koht. Sellest lõngast tulid lauakatted. Kaunistuseks kaua ja kannatlikult kogutud plekkpurgi klõpsude sära.


Kuka matkii ketä?

Kes keda matkib?

torstai 18. syyskuuta 2014

Lehtikatsaus/Uued ajakirjad


Johtuu varmaan syksyn tulosta, että katsastan säännöllisesti kirjakauppojen ja markettien lehtihyllyjen käsityölehtien tarjonnan.
Kesällä ostan lehtiä vähemmän, jos ollenkaan. Silloin ne ovat sisustusvirkkauspainotteisia enkä ole kovin ahkera siinä.
Myös ennen joulua lehtiä en osta.  Ne pyörivät kuitenkin sen yhden aiheen ympärillä enkä jaksa kiinnostua yhden illan punavalkoisista lahjaideoista.

Ilmselt on sügise saabumine põhjuseks, miks ma olen hakanud regulaarselt  raamatupoodide ja marketite ajakirjaosakondi külastama.
Suvel ostan  harva käsitööajakirju. Tavaliselt keskenduvad nad sisustusteemalisele heegeldamisele, mina pole kuigi suur heegeldaja.
Ka enne jõule jäävad ajakirjad ostmata, kui põhirõhk kipub  olema punavalgetel ühe õhtuga valmivatel kingiideedel.


Verena-lehti on ollut yksi kestosuosikkeistani, vaikka sitäkään lehteä en osta ihan joka kertaa. Luulen ,että en ole varsinainen himo-ostelija, harkitsen kyllä aina, kun pyöritän lehteä käsissäni. Selailun kaupassa pitäisi herättää tunteen, että haluan toteuttaa ainakin 2-3 mallia. Ja jos koti pursuaa lehtikasoja,  niissä ei ole enää mitään järkeä, et kuitenkaan löydä sitä mitä etsit.
Mielestäni Verena on paljon monipuolisempi kuin muut saksankieliset lehdet (Sandra, Sabrina ym.) ja viime vuosina siinä on ollut myös taidokkaita kirjoneuleita.

Verena on üks mu lemmikajakiri, kuigi isegi seda ei osta ma iga kord. Mingi fanaatiline käsitööajakirjade kollektsionäär ma (enda arust) pole, keerutan teda ikka tükk aega käes enne kui ostan. Poes lehitsedes peab tulema selline tunne, et tahan teha vähemalt 2-3 mudelit, muidu pole mõtet seda koju viia. Ja kui kodus kasvavad hunnikud liiga suureks, pole ka sel mingit mõtet, nagunii ei leia seda üles, mida otsid.
Verena on minu meelest mitmekülgsem kui teised müügilolevad saksakeelsed ajakirjad (Sandra, Sabrina jm.) ja viimastel aastatel on selles avaldatud ka väga huvitavaid mitmevärvilisi mustreid.


Designer Knitting on ollut lempilehteni. Se tarjoaa aina haastavampiakin malleja ja sen moderni sekä klassinen tyyli on minun makuuni sopivassa tasapainossa.
Tällä kertaa se ei kummemmin yllättänyt, no, lähti kuitenkin mukaan.

Designer Knitting on mu kõige suurem lemmik. Selles on alati ka keerulisemaid mustreid ja mudeleid ning tema  klassikaline ja modernne stiil on minu jaoks sobivas tasakaalus.
Seekord ta erilisi värinaid ei tekitanud, aga noh, sai ostetud.


Moda-lehteä olen tilannut sen alkuajoista lähtien ja kantanut paljon kierrätykseenkin. Olen monesti miettinyt tilauksen lopettamista, varsinkin kun se ilmestyy nykyään niin usein ja minua kiinnostavaa on todella vähän.
Uusin lehti oli mukava yllätys. Vaikka enemmistö malleista on lainauksia maailmalta, on ihan hyvä, että joku on kääntänyt ohjeet minuakin varten suomeksi.
Ompelumallistokin oli tällä kertaa hyvin toteutuskelpoinen.

Ajakirja Moda olen tellinud selle ilmumisest alates. Olen viinud enamikku vanemaid numbreid  ringlusse. Mitmeid kordi olen kavatsenud tellimuse lõpetada, ajakiri ilmub tänapäeval tihti ja minu jaoks põnevat on vähe.
Seekord pakkus ta meeldiva üllatuse. Kuigi siia on kogutud peamiselt mustreid maailmast, on täitsa hea, et keegi on need minu jaoks soome keelde tõlkinud.


Käväisin pari viikkoa sitten Italiassa ja sieltä lähti mukaan virkkauslehti. Monenlaista mukavaa siinäkin ja voihan sen antaa vaikka virkkausta harrastavalle ystävälle.

Käisin paar nädalat tagasi Itaalias, sealt ostsin ühe heegeldusajakirja. Ei tea, kas kasutaksin, annan ilmselt heegeldavale sõbrale.

Eestikeelset Käsitööd ei saa ka mainimata jätta, õnneks müüakse seda ka Soomes (soomekeelsena) ja mulle ta tavaliselt meeldib. Seekord, tõsi, jätsin  ostmata.


Neuletakkini edistyy verkkaisesti. Suunnittelin neulovani ainakin kolme "suomua" päivässä, mutta en ole pysynyt aikataulussani. Aika valuu muuhun, kolme seuraavaakin viikonloppua on varattu muille asioille.
Neulomistapa on kiva kuin palapeli, harvemmin takki tulee neulottua sukkapuikoilla!

Kampsun edeneb aeglaselt. Mõtlesin küll, et koon iga päev vähemalt kolm "soomust", aga ma pole püsinud graafikus. Aeg kulub kuhugi mujale ja kolm järgnevat nädalalõppu on ka juba paika pandud.
Töö on täitsa lahe nagu puzzle ja ega kampsunit kuigi sageli sukavarrastega ei koo!

torstai 11. syyskuuta 2014

Uusintakierroksella/Teisel ringil


Syyskuu tuo muistutuksen siitä, että elämässä on muutakin kuin pitkä lämmin kesäloma.
Arjen painopiste on nyt työasioissa. Uudessa rytmissä on totuttelua eikä käsitöille tahdo löytyä aikaa.

Päässä pyörii monenlaisia villatakkisuunnitelmia ja yhden projektin olen ehtinyt aloittaakin.

Septembrikuu seab su fakti ette, et elu ei koosne ainult pikast soojast suvest. Päevad keerlevad tööasjade ümber ja selles uues rütmis pole käsitööd veel oma kohta leidnud.

Peas keerleb küll kõikvõimalikke kampsunimustreid ja kudumisplaane. Ühe projektiga olen veidi algust teinud.


Joskus käy näin, että lankakaupassa tulee tehtyä virheostoksia, tiedätte kyllä! Joskus käy näinkin, että siitä väärän värisestä langasta tulee neulottua takki, jota et pidä kertaakaan.
Minulle kävi näin tämän kanssa: väärä väri, väärä malli (vaikka itse sen itselleni suunnittelin), väärä kiinnitys. Pari vuotta kaapissa. Ei kertaakaan käytetty.
Lanka vaan oli koostumukseltaan niin miellyttävä, etten raaskinut viedä työtäni kierrätykseen.

Mõnikord juhtub nii, et teed lõngapoes vale valiku, teate ju küll. Vahest juhtub niigi, et sellest vale värvi lõngast kood endale vale tegumoega kampsuni, mida sa kordagi ei kanna.
Minule juhtus nii: vale värv, vale tegumood, vale kinnitus. Paar aastat kapis. Kordagi kandmata.
Lõng ise oli mõnusa koostisega ja ma ei raatsinud  seda ringlusse anda.


Päätin antaa sille uuden mahdollisuuden.

Andsin talle hoopis uue võimaluse.


Tätä muodotonta palasta sanotaan etukappaleeksi.
En ole vielä varma, sanooko toinen kerta toden - toivottavasti.

Seda kummalist moodustist kutsutakse esitükiks.
Ma ei ole veel kindel, kas kaks on kohtuseadus - loodetavasti.

Lopuksi kiitokset Barbie-postauksen kommenteista! Luultavasti tulette kuulemaan niistä hymytyttösistä jatkossakin.

Ja lõpuks tänan Barbie-kirjutise kommentaaride eest! Arvatavasti saate neist naerusuudest veel kuulda!