perjantai 26. helmikuuta 2016

Vihertää/Rohetab



Kerrankin olen täysin tyytyväinen. Tuubihuivista tuli juuri oikean kokoinen, ei liian tiukka eikä liian löysä.
Kaikki lanka tuli käytettyä loppuun ja olin varma, että pituutta ei saatu riittävästi. Onneksi kastelu venytti  sen verran, että 125 cm on ihan sopiva kaksinkertaiseksi huiviksi.

Seekord olen väga rahul. Torusall on õige pikkusega, ei pigista ega ole nii lõtv, et tuul pääseks kaela kallale. Kasutasin kogu lõnga ära ja kartsin, et pikkus ei tule välja. Õnneks märjakskastmine venitas salli sobivasti 125 sentimeetriliseks ja sellest piisab, kui kannad kahekordselt.



Tuubi on siis neulottu pyöröpuikoilla putkena ja päät yhdistetty silmukoimalla. Paksu ja lämmin se on - käytännössä nelikertainen, vilukissana olen pitänyt sitä nyt joka päivää.
Kuvio on mielestäni hyvin kaunis, löysin sen sieltä.

Sall on niisiis kootud ringvarrastega toruks ja otsad ühendatud silmamisvõttega.
Sellest tuli hästi soe ja pehme, põhimõtteliselt ju neljakordne, minusugune külmavares vajab just selliseid. Olengi kandnud iga päev.
Muster on minu meelest väga kena, leidsin sealt.



Myöhemmin huomasin sattumalta, että minulla on hyllyssä Knit Noro-kirja, jossa eri suunnittelija on käyttänyt kuviota neuletakissa. Tuo takki on ollut itselläni aikomus neuloa ja langatkin odottavat, mut en ole enää varma, viitsinko alkaa neulomaan samaa tuttua kuviota. Kuvio on kyllä helppo, ilman pitkiä langanjuoksuja.
Toinen, ruutukuvio on oma viritys.
Vihreää puseroa olen esitellyt täällä ja pipoa täällä.

Hiljem märkasin juhuslikult, et mul on riiulis raamat "Knit Noro", kus teine disainer on kasutanud sama mustrit kampsuni juures. Mul on tegelikult olnud mõttes see kampsun kunagi kududa ja lõngadki on olemas, aga nüüd ma ei tea, kas viitsin tuttavat mustrit jälle kasutada. Muster on tegelikult küll lihtne, ilma pikkade lõngajooksudeta.
Teine, ruutudega muster on mu enda nuputatud.
Rohelisest džemprist olen kirjutanud siin ja mütsist siin.

Langat/Lõngad: BBB Meriseta (70% merino 30% silk) - vihreä/roheline
                        Novita Nalle Taika (75% villa 25% polyamid) - vaalea/hele

Puikot/Vardad: 4,0            Menekki/Kulus yht. 235 gr




perjantai 19. helmikuuta 2016

Tuubihuivi/Torusall


Näin pitkälle piti päästä, ennen kuin suostuin uskomaan, että ne väriyhdistelmät eivät toimi.
Tykkään kovasti molemmasta langasta (merinoa ja silkkiä), tykkään väreistä ja kuviosta.
Mutta mitäs teet! Tässä salamakuvassa kaikki näyttää kivalta, mutta se on hämäystä. Luonnonvalossa värit eli siis myös kuvio ei erotu ollenkaan niin hyvin, että työtä kannattaisi jatkaa.
Aion neuloa tuubimaisen kaulahuivin, joka kietaistaan kaksi kertaa kaulan ympäri. Kuvio on sen verran nätti ja työläskin, ettei ole järkeä jatkaa väreillä, jotka eivät erotu toisistaan. En myöskään halua mennä lankaostoksille, vaan pärjätä omalla varastolla.

Nii palju pidin ära kuduma, enne kui hakkasin uskuma, et see värvikombinatsioon ei toimi.
Mõlemad lõngad on mõnusad (meriino ja siid), värvid sada protsenti minu maitse ja mustergi meeldib.
Aga mis parata! Pildi peal on kõik ilus, aga see on välguga võetud ja täiesti petlik. Loomulikus valguses sulavad värvid teineteise sisse ja muster on nii häguselt näha, et pole mõtet jätkata.
Kavatsen kududa torukujulise salli, mille võib kaks korda ümber kaela mähkida. Muster on kena ja tahaks muidugi, et see ka näha oleks. Lõngapoodi ei taha aga minna, vaid kindel plaan on tulla toime koduste varudega.



Tämä näyttää paremmalta, jatkan sillä. Vaalea lanka on villaa eli ei yhtä pehmoinen kuin tuo violetti Malabrigo, mutta  vihreän pehmeys korvatkoon sen.

See on parem. Heledam lõng on villane ega üldse mitte nii pehme kui lilla Malabrigo, aga usun, et rohelise pehmus saab võidu.

lauantai 13. helmikuuta 2016

Miranda cardigan


Pakkastakki valmistui pian sen jälkeen, kun pakkaset hellittivät. On tämä sen verran paksu ja lämmin, ettei ihan joka säällä pysty käyttämään.
Ostin langat melkein neljä vuotta sitten, saadessani ystäviltäni syntymäpäiväksi lahjakortin lankakauppaan. Onneksi ymmärsin ostaa kokonaiset puoli kiloa, sain nimittäin kaiken kulumaan.  Itse asiassa alareuna olisi voinut olla 3-4 cm pitempi ja hihatkin ovat just ja just (ohjeessa ovat puolipitkät hihat).

Külma ilma kampsun sai valmis just siis kui pakane järgi andis. Kampsun on nii paks ja soe, et seda päris iga ilmaga selga ei pane.
Lõngad olen ostnud peaaegu neli aastat tagasi, kui sain sõpradelt sünnipäevaks lõngapoe kinkekaardi. Õnneks taipasin osta korraliku koguse, pool kilo, sest praktiliselt kõik kulus ära. Alumine serv oleks võinud olla veel 3-4 cm laiem ja varrukapikkus on ka piiri peal (originaalis on poolpikad varrukad).



Ohjeessa siksak-kuvio on vain edessä. Selkäkuvion lisäsin siis itse, vähän tylsältä tuntui neuloa vain sileää neuletta.

Õpetuses tehti siksak muster ainult ette. Minu jaoks tundus tagaosa liiga igavana, kudusin  sakid sinna ka.


Ohjetta tarkemmin tutkimalla tajusin jossain vaiheessa, että etureunat on tarkoitus laittaa päällekkäin, niin että toinen puoli jää piiloon. Se ei näyttänyt yhtään kivalta. Onneksi leveämpi etuosa ei haittaa, vaikka kuviot tulevatkin vierekkäin.

Kui silmitsesin õpetust täpsemalt, sain aru, et hõlmaliistud peaksid jääma üksteise peale. See ei meeldinud mulle kohe mitte. Õnneks pole praktiliselt märgata, et esitükid on laiemad kui peaks.


Sitten kiinnitys. Ohjeessa ei ole minkäänlaista kiinnitystä. Itse päätyin piilohakasiin, niitä on 5 kpl nurjalla puolella.
Jos löydän jostain takinväriset hakaset tai vaaleat, jotka voi jotenkin värjätä, nämä mustat menevät vaihtoon.
Takki on neulottu ylhäältä alas, myös hihat samalla tavalla. Ohje on helppo ja selkeä.
On muuten painavin neule, mitä minulla on!

(Pahoittelut kuvalaadusta. Tiedättehän - pohjoisen valo!)

Lõpuks kinnitus. Originaalil mingit kinnitust pole. Mina otsustasin haakide kasuks.  Õmblesin need pahemale poolele peitu, kokku 5 tükki. Kui leian kusagilt kampsuni värvi haagid või  sellised heledad, mida saab kuidagi üle värvida, lähevad need mustad haagid vahetusse.
Kampsun on kootud ülevalt alla, ka varrukad samamoodi. Juhend oli lihtne ja selge.
Tegemist on muideks kõige raskema kampsuniga, mis mul on!

(Vabandused kehva pildikvaliteedi pärast. Teate küll - põhjamaa valgus!)


Malli/Mudel: Miranda Cardigan by Amy Gunderson, Interweave Knits spring 2015

Lanka/Lõng: SILO silkkivillalanka, Kauhavan Kangas-Aitta (75% merino 25% silk)

Puikot/Vardad: 4,0 ja 3,5           Menekki/Kulus: 495 gr



perjantai 5. helmikuuta 2016

Etenee/Edeneb



Neuletakki edistyy ja malli näyttää toimivan. Istuvuudesta ei ole vieläkään varmuutta, mutta nyt pystyn jo sovittamaan.
Pientä jännitystä tuo epäilys langan riittävyydestä, se kai kuuluu asiaan, toivotaan parasta.

Kampsun edeneb ja senini olen mudeliga rahul. See, kuidas ta istuma hakkab, pole veel kindel, vähemalt saan juba proovida.
Kerge kahtlus on lõnga piisavuse suhtes, peab ütlema, et tuttav tunne, loodan parimat.



Siinä sivussa olen neulonut pari yksinkertaista sytomyssyä. Käytin niihin Rosarios4 maissilangan loput, silkkisen pehmeä lanka se.

Selle kõrval on saanud valmis kaks mütsikest, need lähevad onkoloogiaosakonnale. Kasutasin ära Rosarios4 maisilõnga jäägid, hästi siidiselt pehme lõng.


Mukavaa viikonloppua!
Taas saatiin vaihteeksi pakkaspäivä, - 14 oli aamulla.

Mõnusat nädalavahetust!
Vahelduseks on jälle külmem ilm, kraadiklaas väitis hommikul - 14.