lauantai 19. huhtikuuta 2014

Suunnitelmia pyhien lomassa


Lempilehteni kevät-kesänumero on ilmestynyt. Ei ihan ahaa-elämyksiä, mutta montaa jalostamiskelpoista ideaa kuitenkin.


Tässä on kiva kesäneule ja vetoketjutakkiin olisi jopa langatkin.




Mekko on aivan ihana, mutta se edellyttäisi lankakaupassa käyntiä, jota olen yrittänyt sinnikkäästi välttää.
Huoman, että kaikessa lankahamstrauksessani olen keskittynyt villalankoihin. Silkkisekoitteitakin löytyy, mutta puuvillalankoja olen ostellut vain silloin, kun niitä varten on ollut valmis suunnitelma. Johtuuko lyhyestä kesästä tai puuvillan ominaisuuksista ettei niitä vaatteita tule paljonkaan pidettyä.

PLAANE PÜHADE KESKEL
Minu lemmikajakirja uus number kevad-suvi on ilmunud.  Midagi põrutavat see ei sisaldanud, aga mitmeid töötlemiskõlblikke ideid leidsin. Valge kerge pluus on kena ja lukuga jakile oleks lõngadki olemas. Kleit on mu lemmik, aga see eeldaks lõngapoodide külastamist ja seda olen proovinud kangekaelselt vältida.
Kuigi kõik kohad on lõngu täis, märkan, et olen keskendunud villastele lõngadele. Siidisegusid on ka piisavalt, aga puuvillast lõnga olen ostnud tavaliselt siis, kui selle jaoks on kindel idee olemas. Ei tea, kas põhjuseks on lühikesed suved või puuvilla eripära, aga sedasorti lõnga on mul  tõesti vähe.

Pääsiäisen kunniaksi laitan virolaisia lukijoitani varten ruokakuvia mämmistä, josta ulkonäöstä huolimatta tykätään meidän perheessämme kovasti, vaniljakastikkeen kera tietenkin! Pidän muutenkin suomalaisista ruuista, ainoastaan lakritsia ja salmiakkia eivät makuelimeni pysty ottamaan vastaan.



Need kummalised fotod on soomlaste ühest tähtsamast lihavõttehõrgutisest, mille nimi on mämmi! Mitte just ligitõmbavast väljanägemisest ja muigamaajavast nimest hoolimata on tegemist maitsva magusroaga. Selle pudrutaolise möksi valmistamiseks kasutatakse rukkijahu ja -linnaseid, siirupit ja suhkru. Meie perele maitseb see magustoit vaniljakastmega, üldiselt süüakse seda piima või vahukoorega.


Lapsuudenmaisemissani Viron Setunmaalla pääsiäinen on hyvin tärkeä juhla. Keitettyjä ja maalattuja munia pitää olla paljon! Niitä kopautetaan yhteen ja rikkinäiset saa syödä. No joo, se kovakuorisinkin sitten viimeisenä.

Minu lapsepõlvekodus Setumaal on lihavõtted  tähtis püha. Värvitud mune peab olema teadagi palju. Neid siis koksitakse innukalt ja vaadatakse, kelle muna terveks jääb.

1 kommentti: