lauantai 26. huhtikuuta 2014

Marjapuuro valmis



Sellainen siitä tuli.
Työn edistymisvaiheista olen kirjoittanut aikaisemmin. Löysästä neulomiskäsialastani johtuen puikkokoko oli 2,5. Siitä taas johtui, että lankaa kului yllättävän paljon ja joutuin tilamaan sitä 100 grammaa lisää. Itse asiassa sekään ei riittänyt, olisin tarvinnut vielä yhden kerän normaalipituisiin hihoihin, mutta kun sovitin takkia peilin edessä, päätinkin, että hieman lyhyemmät hihat antavat sille keveyttä, joten voin pitää sitä kesäneuleenakin.

MARJAPUDER VALMIS
Selline temast tuli.
Töö edenemisest olen juba kirjutanud. Ma koon üsna lõdvalt ja võtsin seepärast nr 2,5 vardad. See aga omakorda mõjutas lõngakulu, nii et pidin tellima 100 grammi juurde. Lõpuks selgus, et sellest ka ei piisa, varrukatele oleks vaja veel üks kera. Kui peegli ees kampsunit proovisin, otsustasin, et jätangi veidi lühemad varrukad, sest need annavad kampsunile kergust ja nii ta sobib ka suvekampsuniks.




Shaalikaulukseen olen ihan tyytyväinen. Oikeastaan pitäisi kokeilla useimmin muitakin kaulusmalleja kuin aina sitä veetä tai oota.

Hihat neuloin Harakan lauluja Minnan ohjeella ylhäältä alaspäin ja se toimii! Siinä poimitaan kaikki kädentien silmukat pyöröpuikoille ja neulotaan lyhennetyin kerroksin. Vähäsen joutuin purkamaan, kunnes sain silmukkamäärät kohdalleen. Olen aikaisemmin kokeillut erilaisia tapoja, tämä on kyllä kätevä.

Takissa on sen verran yksityiskohtia (minun rönsyilevä tyylini!), että napit valitsin mahdollisimman huomamattomat, täsmälleen marjapuuron värisiä nekin.

Sallkraega olen täitsa rahul. Tegelikult peaks proovima sagedamini  erinevaid kraesid, mitte ainult seda tuttavat vee- või uu-kaelust.

Varrukad kudusin ülevalt alla ja kasutasin Minna õpetust Harakan lauluja blogist. See oli lihtne ja toimiv. Olen teinud varrukaid mitmet moodi, seekord võtsin kõik käeaugu silmad ringvarrastele ja kudusin ülaosa lühendatud ridadega. 

Kampsunis on üpris palju detaile (minu ülevoolav stiil!), seepärast on nööbid märkamatud, sama marjapudru värvi nagu see lõngki.


Lanka oli erittäin, erittäin mukava neuloa! Harmi, kun sitä ei tietääkseni myydä enää täällä Oulussa. Nettikaupasta tilatessa on aina väärän varivalinnan vaara.
Kivan aaltokuvion löysin eräästä Verena lehdestä (3/2011), mutta olen nähnyt sen jossain muuallakin.

Yksi asia jäi kyllä harmittamaan. Minulla on kapeat hartiat ja se minun pitäisi tietenkin ottaa aina huomioon suunnittelussa. Takki on hartioista aivan liian leveä.

Lõng oli väga-väga meeldiv! Kahju, et seda ei müüda enam siin Oulus. Neti kaudu tellides on alati see oht, et võid värviga alt minna.
Lainelise mustri leidsin ühest Verena-ajakirjast (3/2011), olen seda kusagil mujal ka näinud. 

Üks asi jäi vaevama. Mul on kitsad õlad ja ma peaksin ju seda teadma ning kudumisel arvesse võtma. Nüüd ma ei pööranud sellele õigel ajal tähelepanu ja kampsun on õlgadest liiga lai.



Malli/Mudel: oma

Lanka/Lõng: BC Garn Semilla (100% organic wool), väri/värv 104 (marjapuuro/marjapuder)

Puikot/Vardad: 2,5          Menekki/Kulus 400 gr

keskiviikko 23. huhtikuuta 2014

Shaalikauluksen haasteellisuutta


Miten onkin niin vaikea löytää ohjetta shaalikaulukselle? Kaipasin sellaista, jossa kaulus neulotaan  yhtä aikaa etukappaleiden kanssa ja käännetään sitten työn päälle.

Selailin läpi kymmeniä lehtiä ja löysin lopulta kaksi kaavaa, kuten huomatte, aika erilaista.
Näillä mentiin soveltamalla ja jännittämällä, täysin poikkeavasta silmukkatiheydestä puhumattakaan.

SALLKRAE KEERUKUS
Kuidas võib olla nii raske leida kampsuni sallkrae õpetust? Otsisin sellist, mis kootakse ühes tükis esitükkidega ja keeratakse siis peale.
Sirvisin läbi kümneid käsitööajakirju ja leidsin lõpuks kaks joonist, nagu märkate, üsna erinevad. Need olid mul siis eeskujuks ja loomulikult oli mul ka silmuste arv täitsa erisugune.




Tässä vaiheessa ei voi vielä tietää, tuleeko siitä mitään, koska takkia ei pysty vielä sovittamaan.

Isegi siis, kui töö on juba nii kaugel, ei saa loota õnnestumise peale, sest kampsunit pole võimalik veel selga proovida.


Eikä tämä vaihe kerro vielä totuuttaan.
Vasta kun takki on melkein valmis ja iso urakka takana, näkee, meneekö purkuun tai onko tulos sittenkin toimiva.

See etapp ei ütle ka veel midagi.
Alles siis, kui kõik on enam-vähem valmis ja suur töö tehtud, saab aru, kas hakkab istuma või tuleb suuremat sorti ülesharutamine.


Tuntuu siltä, että onnistuin. Lopputuloksen kertoo tietenkin viimeistely, siitä toivottavasti lisää lähipäivinä.

Paistab, et õnnestus. Lõplik tulemus selgub pärast viimistlust, loodetavasti saan näidata lähipäevadel pilte.


lauantai 19. huhtikuuta 2014

Suunnitelmia pyhien lomassa


Lempilehteni kevät-kesänumero on ilmestynyt. Ei ihan ahaa-elämyksiä, mutta montaa jalostamiskelpoista ideaa kuitenkin.


Tässä on kiva kesäneule ja vetoketjutakkiin olisi jopa langatkin.




Mekko on aivan ihana, mutta se edellyttäisi lankakaupassa käyntiä, jota olen yrittänyt sinnikkäästi välttää.
Huoman, että kaikessa lankahamstrauksessani olen keskittynyt villalankoihin. Silkkisekoitteitakin löytyy, mutta puuvillalankoja olen ostellut vain silloin, kun niitä varten on ollut valmis suunnitelma. Johtuuko lyhyestä kesästä tai puuvillan ominaisuuksista ettei niitä vaatteita tule paljonkaan pidettyä.

PLAANE PÜHADE KESKEL
Minu lemmikajakirja uus number kevad-suvi on ilmunud.  Midagi põrutavat see ei sisaldanud, aga mitmeid töötlemiskõlblikke ideid leidsin. Valge kerge pluus on kena ja lukuga jakile oleks lõngadki olemas. Kleit on mu lemmik, aga see eeldaks lõngapoodide külastamist ja seda olen proovinud kangekaelselt vältida.
Kuigi kõik kohad on lõngu täis, märkan, et olen keskendunud villastele lõngadele. Siidisegusid on ka piisavalt, aga puuvillast lõnga olen ostnud tavaliselt siis, kui selle jaoks on kindel idee olemas. Ei tea, kas põhjuseks on lühikesed suved või puuvilla eripära, aga sedasorti lõnga on mul  tõesti vähe.

Pääsiäisen kunniaksi laitan virolaisia lukijoitani varten ruokakuvia mämmistä, josta ulkonäöstä huolimatta tykätään meidän perheessämme kovasti, vaniljakastikkeen kera tietenkin! Pidän muutenkin suomalaisista ruuista, ainoastaan lakritsia ja salmiakkia eivät makuelimeni pysty ottamaan vastaan.



Need kummalised fotod on soomlaste ühest tähtsamast lihavõttehõrgutisest, mille nimi on mämmi! Mitte just ligitõmbavast väljanägemisest ja muigamaajavast nimest hoolimata on tegemist maitsva magusroaga. Selle pudrutaolise möksi valmistamiseks kasutatakse rukkijahu ja -linnaseid, siirupit ja suhkru. Meie perele maitseb see magustoit vaniljakastmega, üldiselt süüakse seda piima või vahukoorega.


Lapsuudenmaisemissani Viron Setunmaalla pääsiäinen on hyvin tärkeä juhla. Keitettyjä ja maalattuja munia pitää olla paljon! Niitä kopautetaan yhteen ja rikkinäiset saa syödä. No joo, se kovakuorisinkin sitten viimeisenä.

Minu lapsepõlvekodus Setumaal on lihavõtted  tähtis püha. Värvitud mune peab olema teadagi palju. Neid siis koksitakse innukalt ja vaadatakse, kelle muna terveks jääb.

tiistai 15. huhtikuuta 2014

Keltainen kuin kurpitsa

Viime viikolla ollessani kaupungin keskustassa, minulla oli kahden työni välissä 15 minuuttia siirtymäaikaa. Päätin täyttää kansalaisvelvollisuuteni ja suuntautua Hulluille Päiville. Päämääriä oli yksi: kolmas kerros ja lankatiski.
Perille päästyäni joutuin toteamaan, että valikoima oli sinä päivänä lievästi sanottuna kehno. Koska minulla oli vielä muutama minuutti käytettävissä, nappasin sieltä sen pidempään miettimättä kolme kerää aurinkoista bambulankaa, niin aurinkoista, että melkein poltti käsissä.



Kotona aloin tutkimaan saalistani tarkemmin: 100 grammassa on 420 m, aika ohkaista lankaa siis. Mitä minä siitä tekisin?
Ravelryn selailu kertoi, että kyseistä lankaa on käytetty enimmäkseen sukkalankana. Se oli aika yllättävää, lanka on hyvin liukasta ja koostumukseltaan 75 % bambua ja 25 % nylonia.
Vaatteita oli siitä neulottu  vähän. Näin minä tulin johtopäätökseen, että kai se  minun on nyt tehtävä.

KOLLANE NAGU KÕRVITS
Eelmisel nädalal kesklinnas viibides oli mul kahe töö vahel 15 minutit vaba aega. Otsustasin täita oma kodanikukohustuse ja suundusin Hulludele Päevadele. Eesmärk oli üks: kolmas korrus ja lõngalett.
Kohale jõudes märkasin esimesel pilgul, et valik oli kergelt öeldes nigel. Kuna mul oli veel mõni minut aega, haarasin sealt pikemalt mõtlemata kaasa kolm kera päikselist bambuselõnga, nii päikselist, et lausa kõrvetas pihus.
Koju tulles hakkasin oma saaki uurima. 100 grammis on 420 meetrit, niisiis üsna peenike lõng. Mida sellest teha?
Lehitsesin Ravelry'd, aga seal oli seda kasutatud peamiselt sokilõngaks. See oli mulle üllatus, sest lõng on libe ja koostis on 75 % bambust ja 25 % nailonit.
Rõivaesemeid oli sellest väga vähe kootud. Nii ma jõudsin otsusele, et ju siis mina pean seda tegema.


Pieni mallitilkku tuo esiin todellakin sukkakuvion.

Väiksel proovilapil on tõepoolest sokimuster.


Isompi tilkku näyttää vähän erilaiselta.

Suurem proovilapp on veidi teistsugune.


Virkattu pinta voisi myöskin olla kiva, mutta mihin 300 g riittää?

Heegeldatud pind võiks olla ka täitsa huvitav, aga kas 300 grammist piisab?



Vielä ei ole lamppu syttynyt.
Värin nimi on muuten Kurpitsa.

Veel pole tuluke peas süttinud.
Värvi nimi on muideks Kõrvits.


Ripottelen lankakuvien väliin kukkakuvia. Työkauteni kansalaisopistoissa on nimittäin taas päättymässä ja kun miehenikin tekee tuntiopettajan töitä, hemmotellaan meitä kaksi kertaa vuodessa kukkaloistolla.
Kevään väri on keltainen ja oranssi. Se sopii mainiosti tähän viikkoon!

Lisan juurde mõned lillefotod. Nimelt on mu tööperiood rahvaülikoolides tasapisi lõppemas ja kuna mu mees töötab ka tunniõpetajana, siis hellitatakse meid kaks korda aastas tõelise lillemerega.
Kollane ja oranž on kevade värvid. Need sobivad selle nädalaga ideaalselt kokku!


perjantai 11. huhtikuuta 2014

Marjapuuro

Aloitin uuden neuletakin. Tapani mukaan teen sen yhtenä kappaleena alhaalta ylös kädenteihin asti ja sitten yläosat erikseen. Se on minulle luontevampi tapa hahmottaa mittasuhteita ja silmukkamääriä kuin ylhäältä alas neuloen, vaikka olen aika monta neuletta tehnyt näinkin.
Teen aina tunnollisesti mallitilkun ja siitä huolimatta joudun monesti jossain vaiheessa toteamaan, että silmukoita on liikaa.
Tietenkin kävi taas näin. Otettiin uusiksi.


Kun ensimmäinen kerä oli käytetty ja korkeutta 9 cm, tajusin ikäväkseni, että 6 kerää ei varmaankaan riitä. Tietenkin.


Onneksi Suomesta löytyi nettikauppa, jossa tätä marjapuuron väriä sattui olemaan ja nopea lähetys rauhoitti mielen.


Tällä hetkellä olen näin pitkällä ja kuvio näyttää jo ihan kivalta. Aion kyllä tehdä kauluksen, jota en ole aikaisemmin kokeillut, siksi pelkään pahoin, että vielä on yllätyksiä luvassa.


MARJAPUDER
Hakkasin kuduma uut kampsunit. Harjumuse kohaselt teen selle alt üles ühes tükis kaenlaauguni ja ülaosad eraldi. See on mulle kuidagi selgem viis näha õiged mõõtmed ja leida sobiv silmuste arv, kuigi olen kudunud ka mitmeid kampsuneid ülevalt alla.
Koon alati kohusetundlikult proovilapi, aga sellest hoolimata juhtub sageli nii, et silmuseid on liiga palju. Teadagi läks jälle nõnda. No egas midagi, mis valesti, see uuesti.

Kui esimene kera sai kootud, oli pikkust 9 cm võrra ja pidin pettunult tõdema, et lõngast tõenäoliselt ei piisa. Teadagi.

Õnneks leidus Soomest üks netipood, kel sattus seda marjapudru värvi olema. Saadetis tuli kiirelt kohale ja minul meel rahul.

Viimasel fotol on näha, kui kaugel ma praegusel hetkel olen. Muster paistab juba kenasti välja. Tõsi, kavatsen teha sellise krae, mida ma varem pole proovinud, seega on karta, et üllatused pole veel lõppenud.


perjantai 4. huhtikuuta 2014

Näpertelyä

Auringonvalo tuo elämään uusia ulotuvuuksia. Talvella ei voinut kuvitellakaan, että tekisi keinovalossa pienen pieniä ristipistotöitä. Minulla on kyllä suurennuslasilamppu, mutta silmät väsyvät silti helposti.


Nukkeperhe on siis saanut uusia tekstiilejä. Tyynyn koko on 3,8 x 3,8 cm.



Uusi olkalaukku näyttää neitiä ilahduttavan. Se on kooltaan 2,4 x 2,4 cm.

NÄPUTÖÖ
Päikesevalgus toob kaasa uued dimensioonid. Talvel ei tulnud kõne allagi, et teeksin lambivalgel pisikesi ristpistetöid. Mul on küll luubiga laualamp, aga silmad väsivad ikkagi kergesti.

Nüüd on siis nukupere saanud uusi tekstiile. Padja mõõdud on 3,8 x 3,8 cm.
Preili paistab uue õlakotiga rahul olevat. Selle mõõdud on 2,4 x 2,4 cm.


Peittoprojekteista puhutaan kuin ikuisuusprojekteista. Sellainen on kuulkaa tämäkin: aloitettu ties milloin ja tarvitaan vielä kolme kertaa enemmän neliöitä, jota kokoa tulisi hurjat 14 x 15 cm.
Kyseessä ei ole villapeitto, vaan materiaalina on tavallinen ompelulanka.

Päevatekkide heegeldamine kestab teadagi igaviku. Nii on ka selle tööga: alustatud on see teab millal ja vaja läheb kolm korda rohkem ruudukesi, et suurus tuleks olema pöörased 14 x 15 cm.
Seekord pole tegemist villatekiga, materjaliks on tavaline õmblusniit.