sunnuntai 30. marraskuuta 2014

Tyynyjä/Padjad



Sohvatyynynpäällisiä on kiva neuloa. Siinä  ei tarvi huolehtia kavennuksista eikä lisäyksistä, pääasia että silmukkamäärä on suurin piirtein tyynyn mittasuhteissa.
Kuviot löytyivät neulelehtiä selaillessa.
Lankaa meni hurjasti, kokonaisen puseron verran, molemmat tyynyt on neulottu nimittäin kaksinkertaisesta langasta.
Etualalla olevan neuloin Gjestal Maijasta (85% villa 15% polyamid), lankaa meni 350 gr ja toisen, siniharmaan Wendy Merinosta (100% Super Soft Merino), siihen upposi kokonaiset 8 kerää eli 400 gr.
Nappilistoissa on 66 silmukkaa puikoilla 4,0 ja muuten silmukoita on molemmassa 72 sekä puikot 4,5. Varmaan vitosen puikotkin  toimisivat hyvin, minä valitsen löysästä käsialasta johtuen aina hiukan ohuemmat puikot.
Beige tyyny on 45x45 cm ja siniharmaa 50x50 cm.

Padjakatteid on mõnus kududa. Pole vaja mõelda silmade kasvatamise või kahandamise peale, peaasi et neid oleks enam-vähem standardpadja mõõtudele vastavalt.
Mustrid leidsin kudumisajakirju lehitsedes.
Lõnga kulus palju, tegelikult lausa kampsuni jagu, kuna kudusin  mõlemad padjad kahekordsest lõngast.
Eespool olev padjakate on kootud Gjestal Maijast (85% villa 15% polyamid), lõnga kulus 350 gr ja teine, sinihall, on Wendy Merinost (100% Super Soft Merino), selle peale läks lausa 400 gr.
Nööbiliistudes on 66 silma, vardad 4,0 ja muidu on mõlemad kootud 72 silmaga ja nr 4,5 varrastega. Küllap oleksid nr 5 vardadki sobinud, mina koon üsna lõdvalt ja valin seetõttu alati veidi peenemad vardad.
Helebeeži padjakatte mõõdud on 45x45 cm ja sinihallil 50x50 cm.


torstai 27. marraskuuta 2014

Kaamos

Vaikka kuinka yritän vakuuttaa itselleni, että on tässä myöhäissyksyssä tai alkutalvessa jotain hyvääkin, kynttilänvalo ja glögintuoksu (muuta ei tule mieleen), vie se kaikki mehut kropasta. Totaalinen energian puute. Voisin käydä kuin karhu talviunille ja herätä keväällä.
Olen  ollut aina iltavirkku. Yritän painua kahdeltatoista sänkyyn ainoastaan siksi, että puoli kahdeksalta on herätys. Mieluummin valvoisin yhteen asti, lukisin kirjoja, tekisin käsitöitä ja selailisin blogeja.
Unentarpeeni on tähän aikaan jopa yhdeksän tuntia, sama tilanne aina marraskuussa.
Tiedän, kuinka huvittavalta se kuulostaa. Suomi herää aikaisin. Täällä asuessani olen oppinut, että aamuvirkkuja on huomattavasti enemmän kuin iltakukkujia. Moni ystäväni kertoo, miten silmät painuvat kiinni kympin uutisten jälkeen ja miten herätään kuudelta ilman herätyskelloa. Mysteeriä minulle!
Mielestäni Suomessa alkavat työt ja koulutkin aamulla aikaisemmin kuin muualla Euroopassa. Ja kolmelta ollaan jo vapaalla, mikä on tietenkin ihana.

Proovin end igat moodi veenda, et hilissügises või varatalves, kuidas nüüd võtta, on palju häidki pooli, küünlavalgus ja glögilõhn (muud ei tule meelde). Tegelikult on see pimedus imenud mu täiesti tühjaks. Energia on totaalselt kadunud. Võiksin keerata end nagu karu talveunne  ja ärgata kevadel.
Mulle on alati meeldinud õhtul kaua üleval olla. Proovin küll keskööl end magama sättida, aga ainult sellepärast, et pool kaheksa tuleb ärgata. Muidu läheksin voodisse ühe paiku. Õhtul on nii rahulik lugeda või teha käsitööd või sirvida kasvõi blogisid.
Novembris on mu unevajadus üheksa tundi. Igal aastal kordub sama.
Soomlased ei jõua seda ära imestada. Soome ärkab vara. Siin elades olen õppinud, et varajasi ärkajaid on tunduvalt rohkem kui hommikusi unimütse. Paljud mu tuttavad tukuvad juba õhtuste kümneste uudiste ääres ja ärkavad hommikul kell kuus ilma äratuskellata. Täielik müsteerium!
Minu arust algavad Soomes üleüldse tööd ja koolid varem kui mujal Euroopas. Kell kolm on tööpäev läbi, mis on teadagi suurepärane.


Huomatka kuinka väsynyt on orkideani, kärsii valon puutteesta sekin.

Kas märkate, kui väsinud mu orhidee on, õnnetuke ei saa enam piisavalt valgust.



After Eightin, lankojen ja hyvän kirjan voimalla yritän selvitä tämänkin vaiheen yli.
On muuten ollut hyvin mielenkiintoinen kirja iltalukemisena. Maailmankaikkeuden kiemurat ovat mua aina kiinnostaneet ja vaikka en ymmärrä paljonkaan singulariteeteistä tai reunattomuusmalleista,  ympäröivä maailmankaikkeutemme mustine aukkoineen ja madonreikineen on kiehtova kuin paras salapoliisiromaani.
Stephen Hawking on sairastanut lihakset rappeuttavaa Als-tautia yli 50 vuotta. Hän kommunikoi maailman kanssa tietokoneen välityksellä, jonka kursoria hän ohjaa poskilihaksensa liikkeillä. Hänellä on myös harvinaisen hyvä muisti, hän kun joutuu tekemään monimutkaiset laskelmat päässään.
Hieno kansantajuinen kirja!

Olen võtnud abiks After Eighti, lõngad ja head raamatud, ehk elan sellegi perioodi üle. 
Mul on muide õhtulugemiseks väga huvitav raamat. Universumis toimuv on mind alati köitnud ja kuigi ma suuremat ei taipa singulaarsusest või universumi geomeetriast, on meid ümbritsev kõiksus oma mustade aukude ja ussiaukudega põnev nagu parim kriminaalromaan.
Stephen Hawking on põdenud üle 50 aasta ALS-tõbe, mis on aheldanud ta liikumatuna ratastooli. Tema kontakt maailmaga toimub arvuti vahendusel, mille kursorit ta liigutab põselihase abil. Tal on ka hämmastavalt hea mälu ja võime teha keerulised arvutused peast.
Võluv ja arusaadavalt kirjutatud raamat!


Ei tässä muuta kuin lisätään keinovaloja.
Tiedämmehän, että aurinkokin on siellä jossain.

Ega muu ei aita, kui süüdata veel mõni küünal. Me ju teame, et päikegi on seal kusagil.

lauantai 22. marraskuuta 2014

Valon tarpeessa/Valgusevajadus


Kiireellisen työviikon päätteeksi ehdin kuvata sukkaparin, poikkeuksellisesti toiset Ditherit.
Harvoin jos koskaan teen samalla kuviolla useampia töitä. Tässä jätin muutaman kerroksen pois, ovat lyhyempi vartiset kuin edelliset. On se vaan niin kiva malli kolmelle eriväriselle jämälangalle.
Lanka taas Dropsin Fabel, tunnetusti kestävä kun on.

Kiire töönädala lõpuks jõudsin pildistada jälle ühe sokipaari, erandlikult teised Ditherid.
Koon haruharva kahed sokid sama mustriga. Seekord jätsin mõne rea vahele, nii et sokisääred on lühemad kui eelmistel sokkidel. See muster on lihtsalt nii sobiv kolmele erivärvilisele poolikule lõngakerale.
Lõng on jälle Dropsi Fabel, tuntud headuses ehk järeleproovitud vastupidavuses.



Vaikka kuistilla on isot ikkunat, yhtä hämärältä näyttää keskipäivälläkin, mistä tahansa kulmasta kuvaisikaan.

Verandal on küll suured aknad, aga ükskõik mis nurga alt ei pildistaks, pime on ikka.

Valoterapian tarpeessa.

Vajan valgusteraapiat.



torstai 13. marraskuuta 2014

Kierreportaat/Keerdtrepp

On se aika vuodesta kun itsekeskeiset käsityöt täytyy laittaa sivuun ja ajatella muitakin. Villasukkakausi on käynnistynyt.
En ole jouluihmisiä ja itse asiassa häivyn silloin maiden ja merten taakse. On kuitenkin monta ystävää, jolle haluaisi tuottaa hyvää mieltä ja toivottavasti lämmikkeet kelpaavat.
Tässä yksi valmistunut pari.

Nüüd on see aastaaeg, kui tuleb isekad kudumid kõrvale panna ja mõelda ka veidi teiste peale. On alganud sokiperiood.
Mina ei ole jõulufänn ja tegelikult kavatsen  siis maade ja merede taha põgeneda. Aga mul on mitu sõpra, kellele tahaks head meelt valmistada ja loodetavasti varbasoojendajad kõlbavad.
Üks paar sai jälle valmis.

Suunnittelijan inspiraation lähteenä ovat olleet kierreportaat. Minusta aika osuva oivallus, kuvio kun siirtyy kuin askelmat silmukan verran joka kerroksella. Portaita voi neuloa joko samansuuntaisesti tai sitten välillä suuntaa vaihtamalla, kuten olen tehnyt. Sukat ovat toistensa peilikuvia.

Disaineri inspiratsiooniallikas oli keerdtrepp. Minu arust väga tabav võrdlus, sest muster liigub igal real ühe silma võrra nagu trepiastmed. Treppi võib kududa kas kogu aeg samasuunaliselt või siis vahepeal vahetada suunda nagu olen teinud. Sokid on teineteise peegelpildid.



Kamera ei tee oikeutta värille, oikea väri on turkoosinsininen.

Fotokas ei taha õiget tooni jäädvustada, värv on tegelikult türkiissinine.

Malli/Muster: Wendel (rav link)

Lanka/Lõng: Drops Fabel 105 (75% wool 25% polyamid)

Puikot/Vardad: 2,0         Menekki/Kulus: 72 gr

lauantai 8. marraskuuta 2014

Antler


Antler on helpohko, saumaton ja mielestäni tyylikäs puseromalli. Contiguous-menetelmällä ylhäältä alas neuloessa  mielenkiinto säilyy eikä työ käy pitkästyttäväksi. No ehkä välillä tunsin, että luonteelleni sopivat enemmän näpertelyä vaativat kuviot: palmikot ja kirjoneuleet.

Antler on üsna lihtne, õmblusteta ja minu arust stiilselt kavandatud sviiter. See on kootud ülevalt alla contiguous-põhimõttel ja juhist on pidanud vähemalt alguses nii täpselt jälgima, et igav pole hakanud. Noh, eks ta vahepeal tundus veidi igavana, märkasin, et minu iseloomule sobib paremini nikeradamine: palmikud või mitmevärvilised mustrid.



Yritin pysyä ohjeessa, vaikka kaikki ei sujunut ihan sen mukaan. Minun kauluksestani tuli nimittäin liian leveä ja aaltoileva. Kiristääkseni kaulusta olenkin lopuksi poiminut  silmukat sen reunasta puikolle ja neulonut muutaman kerroksen ainaoikeaa.
Hihaleveys kainalon alla oli aika tiukka, hihoja en voinut jatkossa kaventaa kuin parin silmukan verran.
Minun langat olivat paksumpia kuin ohjeessa, seurasin siitä syystä XS -kokoa.
Pääväri on Noro Hanazono. Vaikka Norojen ystävä olenkin, niin lanka saa kritiikkia useista solmuista. Tuli mieleen, että olenko ostanut kakkoslaatua.
Valmiin puseron huuhteluainekäsittely antoi sille mukavasti pehmeyttä ja kaiken kaikkiaan olen tulokseen tyytyväinen.

Kudusin täpselt õpetuse järgi, aga mõningaid üllatusi tuli siiski ette. Kaelus sai liiga lai ja veidi lainetav. Noppisin lõpuks kaelusesilmad vardale ja kudusin mõned read ripskudet, aga päris istuvat temast ei saanud.
Varrukas on juba kaenla alt üsna kitsas, nii et varrukat allapoole jätkates kitsendasin ainult paari silma võrra.
Mul oli jämedam lõng kui juhises, tegin XS suuruse järgi. 
Põhivärv on Noro Hanazono. Olen küll Norode sõber, aga selles lõngas oli nii palju sõlmi, et tuli tunne, et olen ostnud  teise sordi lõnga.
Lõpuks kastsin sviitri loputusainevette ja see tegi ta mõnusalt pehmeks. Lõpptulemusena täitsa hea meel!

Malli/Muster: Antler (ravelry)

Lanka/Lõngad: Noro Hanazono (nr 10) (40% silk 40% mohair 20%wool)
                       Rowan Felted Tweed (50% wool 25% alpaca 255 viscose)

Puikot/Vardad: 3,0 ja 3,5           Menekki yht/Kulus kokku: 270 gr


keskiviikko 5. marraskuuta 2014

Romudesignia/Disain või vanaraud


Kun siivosimme veljeni kanssa kesällä isäni varastoja ja autotalleja, huomasin, kuinka veljeni kantoi ulos ämpärillisen kiiltävää rojua. Poisheitettäväksi. Minussa heräsi heti sisäinen harakkani ja kiirehdin pelastamaan hienoa designia romukauppiailta.
Veljeni ei tajunut yhtään, miksi olen niin innoissani, mutta minä tiesin heti, mihin näitä kaunismuotoisia esineitä, mitä lie laakereita, voisi käyttää.

Koristasime suvel koos vennaga isa garaaže ja ühel hetkel märkasin, kuidas vend kandis välja ämbritäie läikivaid vidinaid. Vanametalliks. Minus peituv harakas muutus kohe uudishimulikuks ning kiirustasin muidugi päästma, mida päästa annab.
Vend ei jaganud üldse, miks ma nii õhinas olen, aga ma teadsin kohe, milleks neid imeilusaid jublakaid, ilmselt mingeid laagreid, võiks kasutada.



Nyt kun kynttiläkausi on alkanut, muistin aarteeni.
Pesin ne öljystä ja kokeilin erilaisia sommitteluja. Ovat muuten älyttömän painavat. Olisi niistä romuliikkeessä jokusen sentin saanut.

Nüüd kui küünlavalgusaeg on saabunud, meenusid mulle mu aarded. Pesin nad õlist puhtaks ja katsetasin erinevaid paigutusviise. Te ei kujuta ette, kui rasked nad on! Küllap nende eest oleks vanametallipunktis mõne sendi saanud.


Miten ne miehet eivät ymmärrä kauneuden päälle?

Kuidas küll mehed  ei oska ilu näha?


Huomatteko, mitä on tapahtunut minun sitruspuulle? Se kukkii! Vuoden joutenolon jälkeen!

Kas märkate, mis minu tsitruspuuga toimub? Ta õitseb! Pärast aastast laisklemist!