tiistai 27. kesäkuuta 2017

Villasukkakesä/Villaste sokkide suvi




Tuntuu vähän huvittavalta ottaa villasukkakuvia kesäkukkien keskellä, mutta sellaista se on ollut - villalanka on tänä kesänä oikein sopivaa kesälankaa.
Täällä Pohjois-Pohjanmaallakin syreeni kukkii, mutta luontokuvat on otettu Virossa kesäpaikassani.

On ensimmäinen kesä ilman äitiä. Tyhjä talo, joka kuitenkin kuiskaa ja puhuu ja tuoksuu tutulta. Kuulen jopa äidin askeleita alakerrasta...
Kun tulin, rikkaruohot olivat yhtä korkeat kuin pionit. Veljeni leikkasi nurmikon ja minä kunnostin kukkapenkit. Kaikessa, mitä on ympärillämme - kasvit, puut, rakennukset - on isän ja äidin sydämen jälki. Paras paikka maailmassa.

Villasokkide fotod suvelillede keskel näivad natuke naljakana, aga selline see suvi on olnud - sokke on läinud vaja ja villane lõng libiseb kah kenasti sõrmede vahel.
Praegu õitsevad sirelid siin Põhja-Soomes, aga looduspildid on tegelikult tehtud mu suvekodus Lõuna-Eestis. 

On esimene suvi, kui ema ei näe enam oma lillede ilu. Tühi maja, mis samas sosistab ja räägib ja lõhnab tuttavlikult. Alumiselt korruselt kostab vahel ema samme...
Kui tulin siia, oli umbrohi kasvanud pojengidega võidu ja mõnes kohas neist lausa üle vaadanud. Vend niitis muru ära ja mina kükitasin kaks päeva lillepeenardes. Kõiges, mis meid ümbritseb - taimed, puud, ehitised - on isa ja ema käte ja südame jälg.
Kõige kallim koht maailmas.





Luonto on niin upea, tuoksuva ja värikäs.

Loodus uhkeldab värvides ja lõhnades.





Leikittelin hieman oikeaa ja nurjaa silmukkaa vaihtelemalla, jotta neulepinnasta tulisi eläväisempi.  Lanka riitti melkein vielä puolivuotiaan sukkiin, kärkiin vaan tarvittiin lisää harmaata.

Lanka/Lõng: Teetee Pallas (80 % villa 20 % polyamidi)

Mängisin veidi parem-ja pahempidi silmadega, et lihtne triibumuster  elavam oleks. Lõnga jäi natuke üle, kudusin ühed beebisokid ka. Tsipake tuli teist halli juurde panna.





tiistai 13. kesäkuuta 2017

Hongkong


Teimme edellisen matkamme Hongkongiin kahdeksan vuotta sitten. Silloin vietimme siellä kymmenen päivää, ollessamme varmoja, että tuskin enää näin kauas matkustamme. Kävimme läpi kaikki mahdolliset ja mahdottomat turistikohteet ja teimme patikointiretkiä kaupungin ulkopuolelle.

Onneksi on ollut mahdollisuus  tehdä sen jälkeen useita Aasian matkoja ja vierailla joissakin paikoissa jopa toistuvasti.
Tällä kertaa ei ollut tarvetta ahnehtia nähtävyyksiä. Panostimme enemmän Kiinaan ja Guangzhongiin ja otimme muutaman Hongkongin päivän hyvin rennosti. Emme ole shoppailijoita, mutta pidämme pitkistä kävelymatkoista, museoista ja temppeleistä.

Kui kaheksa aastat tagasi käisime mehega Hongkongis, olime kindlad, et nii kaugele me enam ei satu. Veetsime selles linnas kümme päeva ja kammisime läbi kõikvõimalikud ja -võimatud turistikohad, sõitsime isegi linnast maale loodusesse matkama.

Õnneks on elu andnud võimalusi teha mitmeidki Aasia reise ja nii oleme sattunud mõnda kohta lausa teist korda.
Seekord ei olnud vaatamisväärsuste ahmimine eesmärgiks. Rõhusime rohkem meile tundmatule Guangzhoule ja veetsime Hongkongi päevad plaane tegemata ja kella vaatamata. Poodides keerelda me ei jaksa, see-eest proovime käia muuseumites ja templites ja teha pikki jalutuskäike lihtsalt ümbruse värve endasse imedes.



Ensimmäiset, pilviset päivät vietimme Kowloonin eli mantereen puolella. Se on asukastiheydeltään Hongkongin eniten kansoitettu alue. Hotellistamme oli 10 min kävelymatka rantaan.

Veetsime esimesed, need pilvised päevad, Kowloonis ehk siis mandri pool. Sellele territooriumile on mahutatud ära suurem osa Hongkongi seitsmest miljonist elanikust.
Meie hotell oli 10-minuti tee kaugusel rannast.




Vaatimaton hotellimme itse oli vilkkaan pääkadun Nathan Roadin varrella, mutta sisäpihan puolella oli onneksi hyvin hiljaista nukkua. Autoparkki on, joo, hyvin erilainen kuin meillä. En osaa kiinnittää siihen sen kummemmin huomiota, mutta mieheni arvion mukaan missään muualla ei ole esim. yhtä paljon Tesla sähköautoja kuin Hongkongissa.

Meie tagasihoidlik hotell oli lärmaka peatänava Nathan Roadi ääres, aga siseõue pool oligi meeldivalt vaikne ja rahulik magada.
 Autopark, nagu näha, on hoopis teistsugune kui meil. Mina ei oska sellele suurt tähelepanu pöörata, aga mehe hinnangul pole ta   kusagil mujal näinud näiteks nii palju Tesla elektriautosid kui Hongkongis.




Loppupäivien hotelli Butterfly on Victoria oli vastakkaisella rannalla eli Hongkongin saarella. Saari on liike-elämän ja kaupan keskus, toinen toistaan upeampien pilvenpiirtäjien rykelmä.
 Kylmyydestä ei tarvinnut auringonlaskunkaan jälkeen valittaa - kuu paistaa ja lämpötila ei ole photoshopattu, vaan näin lämmintä tosiaan iltakahdeksalta siellä oli.

Viimaste päevade hotell Butterfly on Victoria oli vastasrannal, Hongkongi saarel. Saarele on koondunud äri- ja kaubanduskeskused. Ka kõige uhkemad pilvelõhkujate kompleksid ilutsevad linna sellel poolel.
Jaheduse üle polnud õhtulgi vaja kurta - kuu paistab ja temperatuur on just see, mida tabloo väidab!








Vietimme edellisellä matkalla paljon aikaa temppeleissä, niitä Hongkongissa löytyy. Temppeleiden tuoma värikkyys, siisteys ja rauhallisuus on kuin rentouttava keidas kerrostalojen välissä.
Tällä kertaa ehdimme käymään Wong Tai Sinin temppelissä, joka on yksi kaupungin suurimpia ja suosittumpia, ainakin vierailijoita oli siinä runsain määrin. Tyyli on sekoitus buddhalaisuutta ja kiinan vanhoja uskontoja taolaisuutta ja konfutselaisuutta - kaikki sulassa sovussa.

Eelmisel reisil otsisime üles kõik   reisiraamatutes esitletud suuremad templid ja neid Hongkongis piisab! Templite rahu, värvikus ja hoolitsetud ümbrus on alati lõdvestav peatuspaik mitmekümnekorruseliste elumajade vahel.
Seekord käisime Wong Tai Sini templis, mis meil varem märkamata jäi. Tempel on tegelikult üks linna suurimaid ja populaarsemaid. Stiililt on ta usundite segu: budism, taoism ja konfutsiaanlus saavad siin omavahel sõbralikult läbi.



Kun lähdin matkoille, oli täällä pohjoisessa siitepölykausi jo alkanut. En ole onneksi kovin allerginen, mutta joudun kyllä jonkun verran napsimaan antihistamiineja ja jarruttamaan hedelmien syöntiä.
Ulkomaanmatkoilla koen aina saman ilmiön: saan syödä hedelmiä niin paljon kuin haluan! Banaanit eivät kutita kurkkua eikä omenoista tule läiskiä huuliin. Ei ole silmien kirvelyä, aivastelua eikä nenäliinojen tarvetta.

Kui reisile läksime, oli igakevadine õietolmuallergia mind juba kiusamas. Õnneks ma ei ole väga tundlik, aga mõned antihistamiinid peab sel perioodil ikka popsima ja puuviljadega piiri pidama. Välisreisidel tõden alati sama asja: ei mingit allergiat! Söö banaane palju tahes, kurk ei hakka kipitama. Õunad, pirnid ja kõik muu, palun väga, ei mingit nohu ega silmade hõõrumist!



Viimeiseksi yöksi vaihdoimme Lantaun saarelle. Lentoasema on samalla saarella ja meillä oli aikainen lähtö. Nopea kantosiipialus kuljetti puolessa tunnissa perille. Ikkunasta kuvattuina pilvenpiirtäjät ovat kuin taideteoksia!

Viimaseks ööks kolisime Lantau saarele. Sellel saarel asub Hongkongi rahvusvaheline lennuväli ja meil oli hommikul varajane minek. Kiire katamaraan viis poole tunniga kohale. Läbi laevaakna sai pilvelõhkujatest lahedaid pilte.




Rantautuimme Mui Won satamaan. Siitä oli n. 10 min kävelymatka hotellille. Olimme valinneet alueen kahdesta hotellista sen edullisemman ja koimme respassa iloisen yllätyksen, kun meille ilmoitettiin, että huonemme on vaihdettu ilman lisäkuluja suurempaan! Huone oli todella viihtyisä, harmi, että olimme siinä vain yhden yön. Hotelli Seaview Holiday Resort oli melkein tyhjä eli taas hiljainen ja rauhallinen paikka.
Rantaan oli vain muutamia metrejä ovelta, mutta kun mieheni bongasi vedestä meduusoja (paljon!), tyydyin minä vain kävelemään pitkin hiekkaviivaa ja keräämään matkamuistoja.

Maabusime väikeses Mui Wo sadamas, kust oli umbes 10-minutiline jalutuskäik hotellini. Olime valinud piirkonna kahest hotellist odavama ja vastuvõtuaulas ootas meid meeldiv üllatus, kui teatati, et meie tuba on vahetatud ilma lisakuludeta  suurema vastu. Ja oligi kena tuba! Kahju, et siin kauem polnud võimalik olla.
Hotell Seaview Holiday Resort oli peaaegu tühi, turismihooaeg ei ole veel alganud ja meile tähendas see taas rahulikku ööund.
Rand oli praktiliselt ukse ees, aga kui mees märkas meres meduusi ja teist ja kolmandat ja kahekümnendat (!), otsustasin piirduda mööda rannaäärt jalutamisega ja merekarpide korjamisega.


Mangot on pakattu märkiin muovipusseihin kypsymään.

Mangod küpsevad nende ümber seotud märgades kilekottides.






Mui Wo on pieni kylä, mutta kuinka paljon mielenkiintoista katseltavaa...!

Mui Wo on väike küla, aga kui palju oli siin vaadata...!



perjantai 9. kesäkuuta 2017

Guangzhou, osa 2

Kaupungin halki virtaa Pearl River-joki. Yhdellä kävelyllämme tulimme sattumalta lauttasatamaan ja koska lautta oli juuri lähdössä, hyödynsimme tilaisuuden siirtyä jokea pitkin seuraavaan paikkaan eli ihmettelemään Canton Toweria. Onhan se paljon mielenkiintoisempaa, kun tehdä sama matka metrolla.


Läbi linna voolab Pearl River -jõgi. Ühel jalutuskäigul juhtusime pooljuhuslikult praamisadamasse ja kuna see oli just väljumas, kasutasime juhust ja hüppasime peale. Meil oli plaanis minna vaatama Canton Tower teletorni ja kuigi laevasõit võttis palju rohkem aega, oli see muidugi palju huvitavam kui metroo kasutamine.


Tässä olen kiirehtimässä lautalle. Mainittakoon, että noin tunnin jokimatka maksoi n. 30 senttiä!

Olen kiirustamas laevalle. Mainin siinjuures, et umbes tunnine praamisõit läks maksma kolmkümmend senti!





Yritän selvittää kartasta, onko pysähdyspaikkamme jo lähellä.

Proovin oma ebaselgelt kaardilt välja lugeda, kui lähedal oleme.



Ei huolta, torni näkyy niin kauas, että sitä on mahdoton ohittaa.
Kantonin televisiotorni on 459 m korkea, mastoineen jopa 600 m. Hissillä  ja pääsymaksulla pääsee katselemaan maisemia ylhäältä, mutta kun sattui olemaan se ainoa sumuinen päivä, jätimme sen vetonumeron väliin.

Polnud vaja muretseda, torn paistab kaugele silma.
Kantoni teletorni kõrgus on 459 m ja koos mastiga 600 m, maailma tasemel siis üks kõrgemaid. Liftiga ja üsna kena rahasummaga pääseb kõrgustesse ümbrust imetlema, aga kuna sattus olema see ainuke udune päev, matsime selle mõtte maha.



Illalla tornista tulee siro ja keimaileva kaunotar, joka muutaman sekunnin välein vaihtaa upeasti väriä.

Õhtul muutub torn saledaks ja edvistavaks kaunitariks, kes mõnesekundiliste vahedega uhkelt värvi vahetab.


Yksi suurimmista haaveistamme Guangzhoussa oli päästä katsomaan Oopperataloa. Oopperatalo on Kiinan kolmanneksi suurin teatteritalo, pääsalissa on 1800 paikkaa.
Jo Suomessa ollessamme olimme ihailleet uskomattoman upeita nettikuvia talon arkkitehtuurista - niin ulkoa kuin sisältä. Sen tiesimme, että oopperaesityksiä siihen aikaan valitettavasti ei ole. Tiesimme myös, että meidän vierailun aikana vain yhtenä iltana talossa on konsertti, mutta netin kautta emme pystyneet lippuja varaamaan.
Menimme paikan päälle kokeilemaan onnea, esiintyjästä emme tienneet muuta kuin nimen, mutta suostuimme maksamaan konserttilipuista siitä ilosta, että näkisimme salin sisäpuoleltakin.


Üks meie suur unistus oli pääseda nägema Guangzhou ooperimaja. Ooperimaja on suuruselt kolmas teatrimaja Hiinas, peasaalis on 1800 kohta. 
Olime juba kodus olles imetlenud selle võrratu arhitektuuriime internetifotosid. Veelgi suurem unistus oli näha maja ja ennekõike kontserdisaali seestpoolt, aga teadsime, et meie sealoleku ajal kahjuks ooperietendusi ei ole. Ainuke võimalus  saali pääsemiseks oli minna vaatama mingi ameerika laulurühma kontserti, aga pileteid ei õnnestunud neti teel broneerida.
Läksime siis paar tundi enne etendust õnne proovima. Õnneks pileteid oli ja kuigi bändi nimi ei öelnud midagi, meile oligi tähtsam see kaunis saal.
Lõpuks läkski kõik suurepäraselt. Sel õhtul andis kontserdi vokaalrühm Six Appeal Vocal Band Ameerikast, Minnesotast.



Saimme huikean konserttielämyksen. Sali oli vielä kauniimpi mitä kuvat lupasivat.
Esiintyjänä sinä iltana oli Six Appeal Vocal Band Amerikasta Minnesotasta. Jos pidätte Rajattomista ja Club for five musiikista, nauttisitte varmasti tämän yhtyeen erittäin taidokkaasta ja hauskasta musikaalisesta performancesta. Nämä kuusi miestä olivat  hyviä laulajia, mutta osasivat  myös visuaalisesti  ottaa lavan ja yleisön haltuunsa, joillakin heistä oli varmaankin tanssitaustaa. Yleisö oli haltioissaan, varsinkin kun kuultiin kaksi ihanaa kiinankielistä lauluakin!
Bändi oli ensimmäistä kertaa Kiinassa ja huomasin, että Facebook sivuillaan ovat kuvailleet salia kuin kaikkein kauneinta, missä ovat esiintyneet.

Konsertin päättyessä ulkona oli jo pimeä ja ympäristö loisti värikkäässä valaistuksessa.

Elamus oli ülivõrdeline! Võrratud lauljad, hea lavashow, huumor ja lisaks veel kaks hiinakeelset laulu panid publiku keema, meie kaasa arvatud. Kui pärast kontserti cd plaadile autogramme võtsime ja meestega mõne sõna vahetasime, mainis üks, et tal elab sõber Tallinnas, töötavat tõlgina. Maailm on väike! Bänd oli esimest korda Hiinas ja märkasin, et oma Facebooki leheküljel nimetasid nad seda saali ilusaimaks, milles nad on esinenud.

Kontserdilt lahkudes oli väljas juba pime. Ooperimaja ümbritseb suur valgustatud asfaltiga väljak, kuhu õhtuti kogunevad noored, lastega pered ja muud ajaveetjad ümbritsevate pilvelõhkujate tuledesära imetlema.





Oopperataloa ympäröi laaja aukio, jonne iltaisin kokoontuu lapsiperheitä, nuorisoa ja muita katselijoita ihailemaan väriloistoa, mm. asfaltti on valaistu. Tietenkin upeimmissa väreissä kylpevät rahamaailman keskukset, joille sähkölaskut ovat hällä väliä. Tämäkin torni vaihtoi koko ajan väriä, kyseessä on Guangzhoun toiseksi korkein torni International Finance Center, 438 m.


Kõige säravamates tuledes ilutsevad muidugi kommertsmaailma keskused, neil pole ju vaja elektriarve pärast muret tunda. See torn on International Finance Center, linna teiseks kõrgeim, 438 m. Temagi vahetas kogu aeg värvi.



Toisena iltana harrastimme taas kulttuuria, tällä kertaa sirkuksessa.

Itse en ole varsinainen sirkuksen ystävä. Jännitän aina sydän tykyttämässä akrobaattien puolesta ja murehdin eläinten kohtelua, mutta mieheni rakastaa sirkusta ja aina kun on mahdollisuus, käymme maailmallakin esityksiä katsomassa.
Omista asenteistani huolimatta minäkin ymmärsin, että tämä Chimelong International Circus on erittäin korkeatasoista. Sirkuksessa kun on aina paljon lapsia ja iloinen meluisa tunnelma, niin se on tarttuva ja mukaansatempaava. Oli kyllä huikea esitys.

Käisime teiselgi kultuuriüritusel, nimelt tsirkuses. Mina pole kunagi olnud eriline tsirkusehuviline. Vastupidi, süda põksub ja käed higistavad, kui jälgin pingsalt akrobaatide tempe või siis muretsen loomade piinamise pärast. Minu mees see-eest on tsirkusefänn ja eks me oleme mujalgi maailmas ikka vahel tsirkuses käinud.
Asjatundmatu mina ütleb selle nähtud etenduse kohta, et tase oli fantastiline ja Chimelong International Circus igal juhul külastamist väärt. Kuna tsirkuses käib alati palju lapsi ja meeleolu on rõõmsalt lärmakas ja elev, on see ennastki kaasakiskuv ja nakatav.



Viidessä päivässä ehtii nähdä ja kokea paljon. Suurkaupungit väsyttävät ja silti kiehtovat.
Yksi asia, mikä jäi heti silmään, oli sähköpyörien määrä. Ihmiset kulkevat vuokrapyörillä ja ne ovat kaikki sähköpyöriä. Pyöräparkkeja on kaikkialla, mutta pyörän voi jättä myös  kadunvarteen, GPS-systeemi varmistaa, että sieltäkin tarvitseva sen löytää.
Puhelimen merkitys on vielä suurempi kuin meillä. On ihan tavallista, että ostokset kaupoissa, kahviloissa ym. maksetaan puhelimella.

Matka jatkui takaisin Hong Kongiin.

Viie päeva jooksul jõuab näha ja kogeda palju. Suurlinnad väsitavad ja võluvad.
Üks asi, mis jäi kohe silma, oli elektrijalgrataste rohkus. Õieti praktiliselt kõik rattad olid hääletud elektrirattad ja üldiselt rendirattad. Rattaparke oli igal sammul, aga ratta võid jätta ka lihtsalt tänavaserva, GPS-süsteem hoolitseb selle ees, et järgmine kasutaja ta sealt leiab.
Inimesed on veel rohkem telefonisõltlased kui meie, näiteks ostud poodides, söögikohtades võib maksta telefoniga.

Reis jätkub, pöördume tagasi Hong Kongi.