torstai 29. elokuuta 2013

Värjäyskokeiluja

Kokeilin ensimmäistä kertaa tekstiilivärjäystä pesukoneväreillä. Onnistui!
Koekanina oli Earth Collectionin pitkä valkoinen mekko, täysin käyttämätön sellainen (mitä kuvittelinkin sitä ostaessa?). Lyhensin sen ensin käytännöllisempään pituuteen, ehkä nyt sitä tulee käytettyäkin.


Keinokuitulankaan väri ei tartu, hyvä näin!


Toinen kokeilukappale oli kirpparilta aikoinaan löytynyt virkattu pusero, kaunis, mutta likaisen valkoinen.



Värinä käytin Nitoria, väri Fuchsia. Ohjeen mukaan väri riittää 400 gr värjäykseen, minulla tekstiilien paino oli n. 540 gr ja siitä huolimatta värjäystulos oli hyvin kirkas, jopa liikaakin.
Värjäsin 40 asteessa ja pesin sen jälkeen tekstiilit vielä samassa lämpötilassa, pesuainetta tosiaan unohdin laittaa.
Nettivinkkien perusteella käytin väriaineen kanssa tavallista ruokasuolaa (ihan hintaeron takia), ei siis Nitor Tekstiilivärisuolaa.
Värjäystulos on ainakin tasainen ja väri sitä, mitä kuvittelin.

Voiko värjäykseen jäädä koukkuun?


Näköjään sellainenkin vaara on.

KANGAVÄRVID
Kasutasin esimest korda kangavärve, mis on pesumasinas värvimiseks. Õnnestus!
Katsejäneseks oli pikk valge puuvillane kleit, mida ma polnud kordagi kandnud (mida ma küll seda ostes mõtlesin?). Tegin selle kõigepealt lühemaks, et  oleks praktilisema pikkusega. Võib-olla, et isegi kannan kunagi.
Polüesterniidi külge värv ei hakka ja hea ongi!

Teine prooviese oli kaltsukast leidunud heegeldatud pluus, ilus küll, aga määrdunud valget värvi.

Tekstiilivärvi nimi on Nitor. Õpetuse järgi piisab pakist 400 gr materjalile, minu riideesemete kaal oli u. 540 gr ja sellest hoolimata värv jäi tugev.
Värvisin 40 kraadi juures ja pärast pesin esemed sama temperatuuri juures veel läbi, pesuainet küll unustasin panna. Netist sain nõuandeid, et koos värviga võib kasutada tavalist peensoola, polegi vaja spetsiaalset tekstiilisoola, mis on tunduvalt kallim.
Värv jäi peale ühtlaselt ja toon oli ka see, mida ette kujutasin.
Kas värvimisest võib sattuda sõltuvusse?
Selline oht on vist olemas.

tiistai 27. elokuuta 2013

Arvonnan voittajat

Kiitokset kaikille osallistumisesta arvontaan ja onnittelut voittajille!

Vihreän lankapaketin voittaja on INKERI ja sinisen SANTRA. Ilmoittakaa minulle osoitteenne sähköpostilla ingiknits2(ät)gmail.com


Kiitos myös mielipiteistänne blogin pitämisen ja blogien seuraamisen mielekkyydestä.
Moni meistä on sitä mieltä, että bloggailu antaa puhtia (vauhtia) käsitöiden tekemiselle, mutta siitä ei kannata ottaa kuitenkaan stressiä. On kiva selailla, mitä matkan varrella tuli tehtyä, on kiva saada lukijoilta palautetta ja välillä voi kirjoitella asian vierestäkin.
Jatketaan näillä linjoilla!


lauantai 24. elokuuta 2013

Muistelujen seinä


Mytologinen Šiva-jumala on luomisen ja tuhoamisen symboli. Minulla on ollut Tanssivan Šivan batiikkityö makuuhuoneen seinällä. Tuossa taulussa ei ole tietenkään mitään pahaa, mutta olemme tuijottaneet toisiamme jo niin monta vuotta, että on aika tehdä uudistuksia.
Šiva sai lähteä ja seinälle ilmestyi kollaasi erilaisista muistoista, varsinkin kaukomatkojemme muistelusta.
Kehystin valokuvia matkoistamme, johon liimasin muutakin: lento-ja museolippuja, kuitteja ym.



Tämä taulu voi herättää ihmetystä, mutta minusta se on kaunis.


Siihen olen laittanut yläkerran remontin yhteydessä paljastuneita tapettikerroksia. Niitä on ainakin kuusi, näköjään entisillä asukkailla on ollut hyvin samankaltainen värimaku.

Tässä on lisää tapetteja ja muovimattopalanen, joka löytyi keittiön seinäkaakeleiden takaa - muodikasta retrokuviota nykyään.



Jätetään tilaa myös uudelle...


MEENUTUSTE SEIN
Mütoloogiline Šiva-jumal on loomise ja hävitamise sümbol. Minul on olnud Tantsiva Šiva batikpilt magamistoa seinal. Selles pildis pole muidugi midagi paha, aga me oleme vahtinud teineteist nii kaua, et nüüd tuli aeg teha muutus.
Šiva läks oma teed ja seinale ilmus kollaaž erinevate meenutustega, peamiselt reisimälestustega. Raamisin meie kaugete reiside fotosid ja liimisin juurde muud atribuutikat, pileteid, kviitungeid jms.

See hele pilt võib tekitada imestust, aga minu meelest on see kaunis. Sellel on nimelt näha remondi ajal välja tulnud tapeedikihid. Neid on vähemalt kuus ja nagu märgata, on endistel elanikel olnud üsna sarnane värvimaitse. 
Rohelisel pildil on veel tapeete ja tükk köögiseinast leidunud linoleumi, praegu nii moodsa retromustriga.
Jätame ruumi ka uuele...

keskiviikko 21. elokuuta 2013

Lomalla

Se neuloo lentokentällä.


Ja lentokoneessa.


Ja hotellihuoneessa.


Mitä se neuloo?

Villasukkia yli kolmenkymmenen asteen helteessä.


Paikkana Alicante, Espanja.





P.S. Arvonta-aika jatkuu sunnuntaihin, vilkaise edellistä postausta!

PUHKUSEL
Ta koob lennuväljal.
Ja lennukis.
Ja hotellis.
Mida ta koob?

Villasokke kolmekümnekraadises palavuses.

Koht on Alicante, Hispaania.

P.S. Loosimine jätkub veel, vt. eelmist kirjutist!

sunnuntai 11. elokuuta 2013

Arvonta!

Uusi blogini on tullut yhden vuoden ikään, ennen sitä kirjoittelin Vuodatuksessa puolitoista vuotta.
Alkuaikojen innostuksessani kirjoittelin tiheästi, pari kertaa viikossa. Silloin oli esiteltävänä vanhempiakin töitä ja tuntui, että aiheet eivät ainakaan lopu.

Seuraan tiettyjä blogeja itse aika säännöllisesti ja kommentoinkin jonkun verran.
Blogiyhteisö on mielenkiintoinen ilmiö: vaikka emme ole ikinä tavanneet emmekä usein edes tiedä, miltä toinen näyttää tai minkä ikäinen hän on, puhumme kuitenkin samaa kieltä ja vaihdamme ihailevia tai kannustavia kommentteja.
Ei velvotteita, ei vaatimuksia - kerromme itsestämme käsitöiden kautta sen mitä haluamme ja päätämme itse, milloin astumme kuviin. Helppoa!

Kaikessa antoisuudessaan pohdin välillä kyllä asian mielekkyyttäkin. Olen nimittäin huomannut, että käytän neulomiseen enemmän aikaa kuin ennen blogiani. Asetan itselleni tavoitteita saada joku työ valmiiksi, jotta blogitauko ei venähdäisi liian pitkäksi.
Onko se hyvä tai huono asia? Ohjaako sellainen liikaa minua? Mistä neulomiseen ja kirjoitteluun käytetty aika on pois? Kuinka riippuvainen olen lukijoista ja palautteesta? Onko blogi muistikirja tai esittelykansio?

Tunnen myös, että kirjoittelu ei-äidinkielellä rajoittaa ilmaisuani. Olen pysynyt enimmäkseen vain käsityöaiheessa, mutta tunnen välillä tarvetta pohdiskella muutakin, ottaa kantaa ja sanoa mielipiteitä monestakin asiasta. Pitäisi vain olla välittämättä kieliopillisista seikoista tai oikeasta sananjärjestyksestä.
Aloitin blogin pitämisen suomeksi, koska olen asunut täällä niin pitkään, että täkäläinen käsityöympäristö on minulle paljon tutumpi. Jossain vaiheessa lisäsin rinnalle äidinkieleni eli viron kielen. Tiedän, että sielläkin on muutamia lukijoita. Hyvä kielikylpy joka tapauksessa!

Kaiken vatvomisen jälkeen päästään itse asiaan. Nimittäin on aika järjestää arvonta, palkintona mitäs muuta kuin lankaa.
Arvon kaksi lankapakettia.
Vihreä näyttää suurin piirtein sellaiselta:


Ja sininen sellaiselta:


Minulla ei ole näille langoille käyttöä, mutta toivottavasti joku voi loihtia niistä mitä vaan.
Ihan kaikkea en paljasta, pitäähän arvonnassa olla yllätyksiäkin.

Jos olet kiinnostunut, laita viestiä tähän postaukseen ja mainitse, oletko mukana vihreän tai sinisen paketin arvonnassa.
Voit halutessasi kertoa, mikä saa sinut kiinnostumaan jostain tietystä blogista, mikä merkitys on esim. ulkonäöllä, tekstin pituudella, sisällöllä, kuvilla jne.

Arvonta-aikaa on pari viikkoa, 25.8. asti.

LOOSIMINE
Minu käsitööblogi on saanud üheaastakseks. Enne seda kirjutasin poolteist aastat teist, vanemat blogi. Algul olin väga innukas ja kirjutasin paar korda nädalas. Materjali oli palju, sest esitlesin ka vanemaid töid.
Ise loen mitmeid, nii soome-kui eestikeelseid blogisid üsna regulaarselt ja kommenteerin ka mingil määral.

Blogikirjutamine on üsna huvitav nähtus. Suhtled inimestega, keda sa pole kunagi näinud, isegi teadmata, milline ta välja näeb või kui vana on, aga sellest hoolimata on teil ühine keel ja vahetate imetlevaid või toetavaid kommentaare. Pole kohustusi  ega nõudmisi, räägid endast käsitööde kaudu vaid seda mida tahad ja astud mängu just siis kui sulle meeldib. Lihtne!

Kõiges meeldivuses tekib vahel ka kõhklusi. Olen nimelt märganud, et kulutan kudumisele rohkem aega kui enne blogi alustamist. Kiirustan lausa mõne töö valmimisega, et blogipaus liiga pikaks ei veniks.
Kas see on hea või halb asi? Kas see määrab mind liiga palju? Kas kudumisele ja kirjutamisele kulutatud aeg on milleltki tähtsalt ära? Kui sõltuv olen lugejatest ja vastukajast? Kas blogi on arhiiv enda jaoks või album teistele näitamiseks?

Vahel tunnen ka, et kirjutamine võõras keeles piirab mind. Olen püsinud peamiselt käsitööteemas, aga tegelikult tahaks arutleda rohkem muudegi asjade üle. Kirjutasin blogi algul ainult soome keeles, sest olen elanud siin kaua ja siinne käsitööümbrus on mulle tuttavam. Mingil hetkel võtsin juurde ka emakeele ehk siis eesti keele, tean, et seal on ka mõni lugeja. Hea keelekooli annab see küll!

Pikka sissejuhatuse järel tulen lõpuks asja juurde.
Korraldan nimelt loosimise ja kui võitja on Eestist, saadan paki ka sinna. Loosin välja mida muud kui lõnga ja kaks erinevat pakki: rohelise ja sinise. Minul ei lähe neid vaja, aga mõni teine võib neist veel mida tahes leiutada. Luban, et kaasas on ka mõni üllatus, kõike veel ei näita.
Kui siis oled huvitatud, kommenteeri seda kirjutist ja maini, kumma värvi valiksid.
Ja kui tahad pikemalt kirjutada, räägi, mis paneb sind lugema blogisid, mis äratab tähelepanu. Kas see on välisilme, teksti pikkus ja sisu, piltide kvaliteet vms.

Loosimine kestab paar nädalat, viimane päev on 25.8.!

tiistai 6. elokuuta 2013

Oranssia


Kaulaliinojen neulominen vaatii kärsivällisyyttä. Ainakin minulta.
Ei silmukoiden lisäämistä eikä kaventamista, työ on yhtä aikaa helppoa ja pitkästyttävää.
Toisaalta, ehkä se pidentää pinnaa ja pitäähän neulojalla olla kolmiohuivien lisäksi muutama kaulaliinakin.

Ostin langat Tallinnasta ja jatkoin matkaani maaseudulle äidin luokse. Olin juuri saanut matkaneulomukseni valmiiksi ja tuli tuttu tyhjä olo, kun sormille ei löytynyt iltapuuhaa. Muistin sitten ne juuri ostamani langat ja aloin miettimään kuviota.



Olen joskus vienyt äidille vanhoja Sandra-lehtiä, niitä selailemalla löytyi mallikuvio. Huomasin muutenkin, kuinka paljon hyviä malleja voi löytää parikymmentä vuotta vanhoista lehdistä.

Lankaa voin lämpimästi suositella. Sitä myy Liann Lõngad, helppoa neulottavaa ja virkattavaakin lankaa, josta syntyy selkeä kuvio. Nypyt olisi voinut tehdä eri tavalla, nyt ne näyttävät vähän muodottomilta.


Malli: Sandra-lehti vuodelta 1993

Lanka: Lana Gatto Perlata D'Australia (100% merino) 50gr=233 m

Puikot: 4,0      Menekki 118 gr


ORANŽ
Salli kudumiseks läheb vaja kannatust. Vähemalt minul.
Pole vaja kasvatada ega kahandada, lihtne ja samas igavavõitu, venib ja venib, aga valmis ei saa. Võib-olla see kasvatab kannatlikkust ja peab ju kudujal rätikute lisaks ka mõni sall olema.
Ostsin lõngad Tallinnast ja sealt sõitsin maale ema juurde. Olin just reisile kaasa võetud kudumistöö valmis saanud ja tuli selline tuttav tühi tunne, kui sõrmedel pole õhtuti mingit tegemist. Siis meenusid mulle uued lõngad ja hakkasin mustrit otsima. 
Olin kunagi aastaid tagasi viinud ema poole vanu Sandra-ajakirju, neid lehitsedes leidsingi sobiva mustri . Üleüldse märkasin, kui kasulik on vahel vanu käsitööajakirju sirvida ja kui palju uut neist leiab.

Lõngaga olen väga rahul. See on meriinolõng Liann Lõngadest, hea kududa ja loob selge struktuuri. Nupud oleks võinud teha veidi teistsuguse võttega, nüüd neist tulid veidi ebatasased.