sunnuntai 27. marraskuuta 2016

Kohti haasteita/Uus väljakutse



Olen jo kertonut, että tähän syksyyn on kuulunut enimmäkseen raitojen neulomista ja virkkaamista, sellaista helppoa, joka sopii ottaa mukaan bussi- ja junamatkallekin.
Sukille on aina käyttäjiä ja joulukin on tulossa eli eikö niille omistaja löydy. Käytin varteen huivistä yli jäänyttä silkkisekoitelankaa ja pohjaan käyttöä kestävää villalankaa.

Käsityöpäiväkirjaani selailemalla tajusin, että olen neulonut tänä vuonna huomattavan vähemmän isoja vaatteita: takkeja ja puseroita. Niitä on joskus syntynyt kymmenkyntakin vuoden aikana (mikä on tietenkin aivan liian paljon).
Päätin haastaa itseni uudella kokeilulla - neulotaan nyt vaikka yksi mekko.

Olen juba maininud, et minu sõrmede vahelt tuleb viimasel ajal ainult triibulisi kudumeid, selliseid lihtsaid, mida võib bussi- ja rongireisile kaasa võtta.
Sokid leiavad tavaliselt ikka omaniku, jõulud kah tulemas, küllap kellelegi sobivad. Kudusin sääred siidisegulõngast, mida  ühest rätikust üle jäi. Põhi on tehtud vastupidavama villase lõngaga.

Oma käsitööpäevikut lehitsedes märkasin, et olen kudunud sel aastal eriliselt vähe suuremaid töid: kampsuneid ja džempreid. Mõnel aastal on neid lausa kümmekond valmis saanud ja see on teadagi mõtetult palju.
Otsustasin esitada endale uue väljakutse - kui kooks õige ühe kleidi!


Koko käsityöhistoriani aikana en ole neulonut vielä mekkoja! En tiedä, miksi. Olen varmaan kuvitellut, että niiden isotöisyys ei kannata, kun kohta kuitenkin peffanpuoli  venyy rumaksi. Tunikoita sen sijan olen neulonut aika montaa.

Nyt  löysin minulle riittävän vaikean ja keskittymiskykyä vaativan mallin. Neulon kahdella langalla ja pelkään jo nyt, että mekosta tulee liian lämmin. Lanka ei tietenkään ole sama mitä ohjeessa, joudun siis soveltamaan silmukkamääriä. On myös hienoinen epäily, että lanka ei tule riittämään ja se selviää varmaankin sellaisessa vaiheessa, kun suurin osuus on jo tehty. Ennen sitä on siis oikein mukava hermoiluvaihe.
Onpa kivaa - kerrankin kunnolla haasteita!

Minu käsitööde minevik ei sisalda ühtki kootud kleiti. Ei teagi, miks. Küllap  olen arvanud, et liiga suur ettevõtmine ja mis sest kasu, kui tagumik peagi kleidi inetuks venitab. See-eest olen kudunud küll üsna mitu tuunikat.

Leidsin enda jaoks piisavalt keerulise ja keskendumist nõudva mustri. Koon kahe lõngaga ja kahtlen juba praegu, kas kleidist mitte liiga soe ei tule. Lõng on muidugi midagi muud kui õpetuses mainitu, nii et olen pidanud silmuste arvu ümber rehkendama. Lisaks sellele on kerge ebakindlus lõnga piisavuse osas, aga see selgub teadagi alles siis, kui suurem osa tööst on valmis. Nii et kogu protsessi juurde kuulub kerge närvipinge.
Kas polegi tore endale väljakutse esitada!

torstai 17. marraskuuta 2016

Virkattu laukku/Heegeldatud kott



Keskeneräiset työt ovat aina välillä mielen päällä. Tämäkin laukku on aloitettu heinäkuussa.
Minulla oli muutama kerä Dropsin Muskatia, kaikkia värejä vain 1-3 kerää. Helpossa virkkausohjeessa kiinnostivat ne pienet elävöittävät jujut: taitetut kulmat, napit ja vuori.

Aeg-ajalt kipuvad pooleliolevad tööd ennast meelde tuletama. Selle koti heegeldamisega olen juba juulikuus algust teinud.
Mul oli mõni kera Dropsi Muskat puuvillalõnga, igat värvi ainult 1-3 tükki. Leidsin lihtsa õpetuse mõne toreda detailiga: nurgad on peale keeratud ja nööbitatud ning sees on vooder.



Laukun yläreuna on vahvistettu, virkatun tunnelin sisälle laitoin puuriman (kukkakeppipätkän). Hihnatkin olisi voinut virkata, mutta lanka oli jo vähissä ja vanhan keinonahkalaukun hihnat tulivat nyt sopivasti uusiokäyttöön. Näprääjän ongelmana on usein materiaalipaljous - mitään ei voi heittää pois kun joskus varmasti voi tehdä siitä jotain. Kuulostaako tutulta? Onneksi olin säilyttänyt tämän laukun ja onneksi muistin sen olemassaolon.

Virkatun laukun aion käyttää olevien ja tulevien keskeneräisten käsitöiden säilytykseen, mahtuuhan siihen muutama lankakerä. Ei sitä tiedä, jos vaikka tulevana kesänä auringon porottaessa laitankin siihen vesipullon ja aurinkovoiteen, heitän laukun olalle ja suuntaudun biitsille.

Kotisuu servad on tugevdatud, nimelt on heegeldatud tunneli sees puupulgad (näit. lillekeppidest). Sangad oleks võinud ka heegeldada, aga mul hakkas lõng otsa lõppema ja asendasin need ühe vana kunstnahast koti rihmadega. Käsitööinimestel on kombeks ju säilitada kõike võimalikku, millest võib kunagi midagi äkki veel teha. Kas pole tuttav? Õnneks tuli mul meelde, et selline kott on kusagil alles.

Heegeldatud kotis kavatsen hoida käsitöid - neid pooleliolevaid. Sellesse peaks üsna mitu lõngatokki mahtuma. Muidugi, kes teab, võib-olla siis kui suvi jälle kätte jõuab, pistan kotti päikesekreemi ja veepudeli, heidan rihma üle õla ja suundun randa päikest nautima.

Malli/Muster: Derek Bag by Lthingies (rav)

Lanka/Lõng: Drops Muskat (100 % cotton)    250 gr


perjantai 11. marraskuuta 2016

Virkattua/Heegeldasin



Viime viikkojen käsitöilläni on yksi yhteinen nimittäjä: yksinkertaista raitaa. Raitasukkia, raitakassi, raitatyyny... Helppoja televisioneolomuksia, vaikka en televisiota paljon katsokaan.

Tyynynpäälliseen käytin erilaisia jämälankoja. Joku väri loppui kesken ja vaihdoin sen uuteen, toinen puoli onkin siitä syystä erinäköinen.
Virkkasin aina vuoroin kiinteän silmukan ja pylvään. Seuraavalla kerroksella paikka vaihtui: kiinteään silmukkaan pylväs jne.
Muut tyynyt ovat viime vuoden tuotoksia.

Mu viimaste nädalate käsitöödel on üks ühine nimetaja: lihtsad triibud. Olen teinud triibusokke, triibukoti ja triibulise padjakatte. Sellised tegemised, kus üks silm ja vahepeal mõlemadki võivad telekat jälgida. 

Padjakate on heegeldatud  lõngajääkidest. Vahepeal sai mõni värv otsa ja asendasin teisega, sellepärast näeb ka teine pool erisugune välja.
Tehnika oli lihtne: kinnissilmad ja sambad vaheldusid ja järgmisel real vahetasid kohta, kinnissilma kohale tuli sammas jne.
Teised padjad on valminud eelmisel aastal.




Tätä neulottua sohvapäällistä käytän vain talvella ja tyynytkin ovat talvityynyjä. Seinällä näkyvät läiskät eivät ole värivirheitä, vaan auringonvaloa! Koko viikko on ollut aurinkoista, me täällä Pohjois-Suomessa saatiin vasta tänään maa kunnolla valkoiseksi.

Onneksi virkkaaminen kuluttaa enemmän lankaa ja pääsin yli 300 grammasta eroon.
Olen ottanut tavoitteeksi kuluttaa vuodessa ainakin 1,5 kg lankaa enemmän kuin hankin uutta. Viime vuonna pääsin juuri ja juuri tavoitteeseen. Käsityömessut ja Adlibriksen lanka-ale ovat sotkemassa suunnitelmiani, mutta varovainen arvio on, että saatan jopa onnistua.

See kootud diivanikate on mul ainult talvel kasutusel ja padjad on ka talvepadjad. Need laigud seinal pole muud kui päikeselaigud. Meil on nimelt olnud terve nädal päikseline, alles täna tuli siin Põhja-Soomes lumi maha.

Õnneks kulutab heegeldamine rohkem lõnga ja sain rohkem kui 300 grammist lahti.
Olen nimelt seadnud eesmärgiks kulutada aastas 1,5 kilo lõnga rohkem kui juurde ostan. Eelmisel aastal olin võiduga piiri peal. Seekord kipuvad käsitöömess ja allahindlused plaani rikkuma, aga arvatavasti pääsen enam-vähem eesmärgile.



perjantai 4. marraskuuta 2016

Lämmin liivi/Soe vest




Säiden viileneminen on sopiva syy kaivella esiin mohair- ja alpakkalangat tai tässä tapauksessa mohairin ja merinovillan pehmeä ja lämmin sekoitus.
Tämä liivi on tyttärelle. Onneks hän käyttää mielellään äidin luomuksia, vaikka en mielipidettään etukäteen kysynytkään.
Minulla oli varastossa Sandnesgarnin Kitten Mohairia, mutta harmittavan pieni määrä. En tiennyt, että sen valmistus on lopetettu ja kun se paljastui, oli jo myöhäistä, neule oli melkein valmis. Siitä johtuen loppusuora eli joustin on raidallinen. En halunnut  antaa periksi pituudessa.

Ilmad külmenevad ja see on hea põhjus otsida välja mohääri ja alpakavarud, seekord tegelikult küll mohäär ja meriinovill.
See vest sai tütrele. Õnneks paneb ta meelsasti ema kootud riided selga, kuigi ma ette tema arvamust ei küsinud.
Mul oli lõngakastis paar kera ja üks poolik Sandnesgarnin Kitten Mohairia. Kahjuks polnud mul aimugi, et selle tootmine on lõpetatud ja kui hakkasin lõnga juurde otsima, oligi häda käes. Lahendasin olukorra tegemalla soonikust triibulise, pikkuse suhtes ei tahtnud järele anda. Teadsin, et tütrelegi istub just selline pikkus.




Olen siis neulonut liivin ylhäältä alaspäin ilman mitään varsinaista ohjetta. Mohairin kaverina on Dropsin Baby Merino, puikot 4,0 ja 3,5 ja kokonaispaino 293 gr.

Vest on kootud ülevalt alla ilma mingi õpetuseta. Mohääri kaaslaseks on Dropsi Baby Merino, vardad 4,0 ja 3,5 ja kogukaal on 293 gr. Tulemus on igatahes pehme ja soe.